Mis saaks olla parem kui mõnus pühapäevane SPA omaenda kodus vahuvanni, meresoola ja küünaldega?
Lisades juurde veel šampanja koos kalli kaaslasega saabki nädalalõpust parim puhkus.
SPA ehk sanus per aqua tähendab ju tõlkes "tervis läbi vee."
Kui Sinu vannituba on puhtalt funktsionaalne ruum ning vanniskäik piirdub plätserdamise, pesemise ja vannist väljaronimisega, siis oled vabatahtlikult loobunud ühest maailma sensuaalseimast ning hõrgutavaimast rituaalist.
Vanniskäik ei hõlma üksnes pesemist. See on ilule pühendatud aeg.
Koos päikselise kevadega tärkab igas naises vastupandamatu soov ka ise välja näha elurõõmus ja kaunis. Kuude kaupa väljas valitsenud miinuskraadid, vähesem väljas viibimine ning ebatervislikum toitumine talvisel perioodil on jätnud jälje ka nahale ja juustele. Jume on tuhm, kuiv ja väsinud, juuksed elutud.
Spaa-elamuse loomine kodus.
Mõtle hetkeks, missugune on sinu ideaalvannituba? Minu omas on lai peegel, ohtralt küünlaid ja palju pehmeid rätikuid ning muidugi hiigelsuur vann üüratu vahuga. Justkui filmis.
Mina vähemalt oskan unistada. Ja samuti oskan ma muuta kahekümneminutilise vanniskäigu niisama nauditavaks, kui seda on mõni spaakülastus
Ja seda teen ma iga nädal...
Spaa-elamuse loomine kodus.
Mõtle hetkeks, missugune on sinu ideaalvannituba? Minu omas on lai peegel, ohtralt küünlaid ja palju pehmeid rätikuid ning muidugi hiigelsuur vann üüratu vahuga. Justkui filmis.
Mina vähemalt oskan unistada. Ja samuti oskan ma muuta kahekümneminutilise vanniskäigu niisama nauditavaks, kui seda on mõni spaakülastus
Ja seda teen ma iga nädal...
Lõõgastava atmosfääri loomine on spaa-elamuse juures kõige olulisem. Paljud tunnevad, et peavad hoolduseks kodust väljuma ja igapäevased kohustused maha jätama.
Kindlasti on oluline luua igapäevarutiinist erinev keskkond- veidi planeerimist ja mõned erilised detailid võivad muuta vannitoa mõnusalt lõõgastavaks keskkonnaks. Seda kõike on võimalik saavutada küllaltki lihtsalt ja odavate vahenditega.
Ava ennast kogemustele
Osa spaa-kogemusest on oskus ennast vabaks lasta ja nautida. Tulemus on seda parem, mida rohkem oled valmis vastu võtma aroome, helisid ja üleüldist atmosfääri, mille enda ümber oled loonud. Kui oled massaazi, koorimise, vanni või mõne teise hoolduse füüsilisele puudutusele avatud, siis on just see spaa-kogemuse hindamise võti.
Loo meeleolu
Võtmesõnad lõõgastava keskkonna loomiseks on valgustus, muusika, aroom, mugavus ja privaatsus, aga ka õrn puudutus. Loo enda ümber meeleolu milles tunned end hästi.
Valgustus.
Hämar valgus tekitab lõõgastava üldmulje ja sellel on suur osa meeleolu loomisel. Erksa valgustusega lampide katmine rätikuga (või näiteks värvilise riidega) võib valgustuse mahedamaks muuta ja lõõgastuse jaoks sobiva meeleolu tekitada.
Küünlad on teine suurepärane meeleolutekitaja. Küünlad sobivad hästi ka rahustavate aroomide levitamiseks ruumis. Saadaval on suures valikus lõhnaküünlaid, aga võib lisada küünlale ka paar tilka eeterlikku õli. Vannitoas on mugav kasutada klaasanumates küünlaid.
Muusika.
Mahe, lõõgastav muusika aitab kindlasti meeleolu luua. Mõned eelistavad täielikku vaikust, teiste puhul mõjub rahustavalt klassikaline muusika. Kõige parem on vältida laule, sest ka mõttes kaasalaulmine segab keskendumist. Oluline on leida enda jaoks muusika, mis meeldib ja ühtlasi kõige enam rahustab.
Aroom.
Lõhnadel on inimesele erakordselt suur mõju- need inspireerivad, rahustavad, aitavad lõõgastuda. Suure valiku puhaste eeterlike õlide ja teiste aroomteraapiliste toodetega on vannitoast võimalik luua mõnusa aroomiga keskkond. Vali lõhn, mis on mõnus ja rahustav. Aroom võib erinevatele inimestele erinevat mõju avaldada. See võib sõltuda mälestustest ja elukogemusest. Lavendel on lõhn, mida kasutatakse lõõgastumiseks kõige sagedamini. Lõõgastava toimega on ka bergamot, viiruk, roosi, sandlipuu ja ilang-ilangi aroom.
Mugavus ja privaatsus.
Ükskõik mida enda mugavuseks eelistad, loo ümbrus, mis rahuldab ja pakub täielikku privaatsust. Säti pea alla pehme kaelatugi või kokkuvolditud saunalina. Aseta kõik hoolduseks mõeldud vahendid käeulatusse. Hoolitse selle eest, et keegi ei sega ja naudi täielikku üksiolemist.
Aeg
. Proovi koduseks spaaseansiks piisaval aega varuda. Plaani ajastus selliselt, et õhku ei jääks midagi, mis spaameeleolu segaks. Nii on rahulikum ka protseduuridele keskenduda. Peale spaa-elamust aitab lõõgastus- ja naudingutunnet pikendada puhkus, näiteks mõne hea filmi või raamatuga.
Vann- koht kus lõõgastuda.
Kui veel hiljaaegu asendas enamik korteriomanikke oma vanad malmvannid moodsate duššinurkadega, siis nüüdseks on vann, eriti mullivann, taas au sisse tõstetud. Üldse on spaakultuur populaarseks saanud seetõttu, et see pakub stressirohketel aegadel lihtsat viisi lõõgastumiseks ja argipäevast puhkamiseks. Kellel aga võimalusi spaasid külastada napib, võib lihtsate vahenditega muuta praktilise ja igapäevase pesemiskoha õdusaks koduspaaks.
Vanniskäiku peetakse üldjuhul intiimseks ja individuaalseks tegevuseks. Muidugi oleneb see sellest, mis eesmärgil vanniprotseduur ette võetakse- kas isikliku hügieeni, religioosse rituaali, ravi või minnakse sinna lihtsalt lõõgastuma ja naudingut saama. Selge on see, et tänapäeva-vann ei ole enam ammu ainult pesemiskoht, sest lisaks privaatsele üksiolemisele ja mõnulemisele on sellest saanud ka suurepärane meelelahutuskoht.
Võimalust lõõgastuda, taastuda ja jõuvarusid uuendada otsisid inimesed juba ammustel aegadel. Nii ulatub soojas vees kümblemine igapäevaelu ja kultuuri oluliseks osaks juba Vana-Kreeka, Vana-Rooma ja Vana-Egiptuse aegadesse, mil ihu puhastamine tähendas ühtlasi hinge ja vaimu puhastumise rituaali, kus püüti vabaneda tõbedest ja halbadest mõjutustest. Selle jaoks võeti piisavalt aega ja see oli osa naudingust. Veekogudes pesti end juba ürgajal, mil pesuvahendina kasutati liiva, muda ja taimi. Mükeene ajal said endale vanne lubada ainult ülikud. Kreeklastelt vannikultuuri ülevõtnud roomlased muutsid kümblemise aga seltskondlikuks ettevõtmiseks, kus tihtipeale arutati tähtsate teemade üle ja võeti vastu olulisi otsuseid.
Intiimseks muutus vanniskäik Egiptuses – iga kuninga naise jaoks oli eraldi vann ning ülikud käisid vannis kuni kolm korda päevas. Kui ülikute vannid olid kullast või hõbedast ja nende vett rikastati lõhnaessentsidega, siis lihtrahva vanniks oli kivist küna.
Puhastavale veele on aastatuhandeid lisatud ka erinevaid taimi. Vannivette sobis panna roosiõisi, hibiskust, köömneid, naistepuna, kummelit, lina jm. Roomlased kasutasid laialdaselt lavendlit, kreeklased punet. Keskajal soovitati vannivett rikastada tüümiani, piparmündi, rosmariini, salvei, loorberi ja apelsinikoorega. Ka täna tänapäeval ei ole teadlikul vanniskäijal vann täidetud ainult veega. Olenevalt vannis käimise eesmärgist, võib sinna alati panna erinevaid lisandeid. Eeterlike õlide l
isamõju nahale on toniseeriv, sügavpuhastav ja nahka hooldav toime. Õlid imenduvad naha kaudu kehasse, turgutades nii närvi- kui ka lümfisüsteemi ning ergutades vereringet. Soolavannidel seevastu on valusid vähendav mõju, sest soojas soolases vees paranevad ainevahetus ja verevarustus. Tänapäeva vannikosmeetika on väga mitmekesine: vanniõlid, -soolad, piimad, - vahud ja kihisevad vannipallid. Kõiki neid võib enne veemõnude nautimist vanni poetada ning leida enda jaoks sobivaim.
Vanni toime sõltub vannivee temperatuurist. 36 soojakraadini on vannil virgutav toime, soojem vesi mõjub juba lõõgastavalt. Parim temperatuur lõõgastavaks vanniks on 38-39 kraadi. Vereringe saab siis piisavalt ergutatud, käivituvad keha puhastumis- ja tervenemisjõud ning vannivesi ei kuivata liigselt nahka.
Et vannimõnu oleks täielik, tasub hoolt kanda kõigi meelte eest. Meeleolu on lihtne luua asendades laevalguse küünaldega ning kasutades aroomilampi või viirukeid, millega avada meeled heale tujule. Vanni tervendav toime saab parim, kui lubad endale puhkust ka pärast vanni.
Vanniskäik on rituaal, mis lõõgastab, ravib, puhastab ja kosutab. Soe vann aitab jagu saada väsimusest ja kurnatusest, leevendab tõbesid, toob meelerahu või mõjub virgutavalt. Vannis saab vaikselt mõtiskleda, lugeda raamatut või kuulata muusikat, käia üksi või kahekesi kuid mis peamine, teha seda omal nauditaval moel.
Kui veel hiljaaegu asendas enamik korteriomanikke oma vanad malmvannid moodsate duššinurkadega, siis nüüdseks on vann, eriti mullivann, taas au sisse tõstetud. Üldse on spaakultuur populaarseks saanud seetõttu, et see pakub stressirohketel aegadel lihtsat viisi lõõgastumiseks ja argipäevast puhkamiseks. Kellel aga võimalusi spaasid külastada napib, võib lihtsate vahenditega muuta praktilise ja igapäevase pesemiskoha õdusaks koduspaaks.
Vanniskäiku peetakse üldjuhul intiimseks ja individuaalseks tegevuseks. Muidugi oleneb see sellest, mis eesmärgil vanniprotseduur ette võetakse- kas isikliku hügieeni, religioosse rituaali, ravi või minnakse sinna lihtsalt lõõgastuma ja naudingut saama. Selge on see, et tänapäeva-vann ei ole enam ammu ainult pesemiskoht, sest lisaks privaatsele üksiolemisele ja mõnulemisele on sellest saanud ka suurepärane meelelahutuskoht.
Võimalust lõõgastuda, taastuda ja jõuvarusid uuendada otsisid inimesed juba ammustel aegadel. Nii ulatub soojas vees kümblemine igapäevaelu ja kultuuri oluliseks osaks juba Vana-Kreeka, Vana-Rooma ja Vana-Egiptuse aegadesse, mil ihu puhastamine tähendas ühtlasi hinge ja vaimu puhastumise rituaali, kus püüti vabaneda tõbedest ja halbadest mõjutustest. Selle jaoks võeti piisavalt aega ja see oli osa naudingust. Veekogudes pesti end juba ürgajal, mil pesuvahendina kasutati liiva, muda ja taimi. Mükeene ajal said endale vanne lubada ainult ülikud. Kreeklastelt vannikultuuri ülevõtnud roomlased muutsid kümblemise aga seltskondlikuks ettevõtmiseks, kus tihtipeale arutati tähtsate teemade üle ja võeti vastu olulisi otsuseid.
Intiimseks muutus vanniskäik Egiptuses – iga kuninga naise jaoks oli eraldi vann ning ülikud käisid vannis kuni kolm korda päevas. Kui ülikute vannid olid kullast või hõbedast ja nende vett rikastati lõhnaessentsidega, siis lihtrahva vanniks oli kivist küna.
Puhastavale veele on aastatuhandeid lisatud ka erinevaid taimi. Vannivette sobis panna roosiõisi, hibiskust, köömneid, naistepuna, kummelit, lina jm. Roomlased kasutasid laialdaselt lavendlit, kreeklased punet. Keskajal soovitati vannivett rikastada tüümiani, piparmündi, rosmariini, salvei, loorberi ja apelsinikoorega. Ka täna tänapäeval ei ole teadlikul vanniskäijal vann täidetud ainult veega. Olenevalt vannis käimise eesmärgist, võib sinna alati panna erinevaid lisandeid. Eeterlike õlide l
isamõju nahale on toniseeriv, sügavpuhastav ja nahka hooldav toime. Õlid imenduvad naha kaudu kehasse, turgutades nii närvi- kui ka lümfisüsteemi ning ergutades vereringet. Soolavannidel seevastu on valusid vähendav mõju, sest soojas soolases vees paranevad ainevahetus ja verevarustus. Tänapäeva vannikosmeetika on väga mitmekesine: vanniõlid, -soolad, piimad, - vahud ja kihisevad vannipallid. Kõiki neid võib enne veemõnude nautimist vanni poetada ning leida enda jaoks sobivaim.
Vanni toime sõltub vannivee temperatuurist. 36 soojakraadini on vannil virgutav toime, soojem vesi mõjub juba lõõgastavalt. Parim temperatuur lõõgastavaks vanniks on 38-39 kraadi. Vereringe saab siis piisavalt ergutatud, käivituvad keha puhastumis- ja tervenemisjõud ning vannivesi ei kuivata liigselt nahka.
Et vannimõnu oleks täielik, tasub hoolt kanda kõigi meelte eest. Meeleolu on lihtne luua asendades laevalguse küünaldega ning kasutades aroomilampi või viirukeid, millega avada meeled heale tujule. Vanni tervendav toime saab parim, kui lubad endale puhkust ka pärast vanni.
Vanniskäik on rituaal, mis lõõgastab, ravib, puhastab ja kosutab. Soe vann aitab jagu saada väsimusest ja kurnatusest, leevendab tõbesid, toob meelerahu või mõjub virgutavalt. Vannis saab vaikselt mõtiskleda, lugeda raamatut või kuulata muusikat, käia üksi või kahekesi kuid mis peamine, teha seda omal nauditaval moel.
AUBREY - loodustooteid meestele, naistele, lastele ja beebidele!